Väline versus sisemine lihtsus
Kas Euroopa ja läänemaailma inimesed armastavad sellepärast selget, lihtsat, korrapärast, piiritletavat väliste asjade disaini, et nad otsivad leevendust oma niigi kirjule mõtte- ja tunnetemaailmale, infoküllusele ja sotsiaalsele rägastikule, mis inimesi, eriti majanduslikult kõrgelt arenenud riikides, iga päev ümbritseb?
Ja kas inimesed idamaades armastavad kirjusid mustreid, tekstuure ja nikerdusi seepärast, et nende algupärane sisemine mõtte- ning tunnetemaailm on teatud mõttes rajatud tühjuse, lihtsuse, selguse kontseptsioonidele? Meditatsioon, jooga…
Olen tähele pannud, et inimesed, kes mediteerivad, uurivad igasugu “kaugeid saladusi”, on palju rohkem omas elemendis igasuguste mustrite, tekstuuride, eksootilisiste asjadega.